Showing posts with label Panda kroonikad. Show all posts
Showing posts with label Panda kroonikad. Show all posts
Monday, May 5, 2014
Jälle kevad
Kevad ja kassid? Mis muud, kui kassikontserdid, kassipulmad, kassipojad...
Aga kass Pandale seda pole antud. Ta ei saa kunagi oma poegadele nurru lyya, neid lakkuda ja pehme köhu vastas hoida. Tassida kindlasse kohta, kui oht peaks ähvardama. Ta ei saa vöimalust öpetada neile seda, mida ta oskab. Näiteks rästikut maha murda.
Ta ei saagi poegi. Mida ta oli saanud, see oli täisteenindus kasside varjupaigas: vaktsineerimine, kirbutörje, ussirohi ja... streriliseerimine.
Kui ta ei oleks tänavale sattunud ja kui tema perenaine oleks teda köutsi juurde lubanud; vöi kui ta oleks tänavale sattunud ja see oleks ikkagi juhtunud?
Vöi kui ta oleks talus pojad saanud ja need oleks uputatud...vöi oleks jäetud yks, see inimese meelest köige ilusam. Vöib-olla just selline ilus kolmevärviline?
Nii palju kui'sid ja aga'sid.
Steriilne olla pole loomulik yhelegi loomale. Samas tänaval haigena hulkuda, kusagil kylmas urkas pojad synnitada, elu ja toidu eest vöidelda ja enamasti kaotada - ka see pole loomulik.
Kass ehk kodukass (Felis catus), on aastatuhandeid tagasi kodustatud, ta on kaotanud vöime liigina tervena ja elujöulisena pysida ilma inimese abita. Vöib-olla maal veel, aga linna räpasus saab looma tervisest varem vöi hiljem vöitu.
Pildil hiljuti vakstineeritud Panda (köik haigused + marutaud) pealelöunasel jalutusretkel.
Saturday, March 15, 2014
poolsaare kass
Väike loom leiab mönusaid koopaid rannamändide juurte vahel ja mahakukkunud tyvesid turnimiseks vöi kyynte teritamiseks. Vahel juhtub ka hirmuhetki ja siis saab kassist poolteistkorda suurem kass...
Aga peale köiki käike, varitsemist, nuuskimist, väikseid ehmatusi ja uudishimu rahuldamist on vaja öhtul koju minna. See on kogu loo köige raskem osa. Mitte sellepärast, et kuidagi ei tahaks minna, vaid sellepärast, et enam ei jöua, lootusetu väsimus tuleb peale. Aegluubis, vahetevahel kylili visates, uuesti kymmekond sammu tehes, maha jäädes ja siis kaeblikult krou-krou tehes kulgeb teekond maja poole. Selja taha jääb kauge meremyha, mis kostub avamerelt; lainete lobisemine lähimas lahesopis ning loojuv päike.

See on yks pikimaid pildilugusid Panda Laekas ja läheb siit edasi...
Tuesday, February 25, 2014
Edusammud
Kes ytles, et kassid kardavad merd? Mina ise.
Pean oma sönad tagasi vötma, ei saa ikka yhe kassi pöhjal yldistust teha. Mirr kartis ja Panda ei karda, asi on seega individuaalne.
Friday, February 21, 2014
Uued perspektiivid
Nagu enamus Panda söpru teab, on meie kassil jälle reisipäevad olnud. Koguni kolimine uude kodusse - mis on igale kassile suur stress ja siin ei ole meie söber erand.
Monday, November 11, 2013
Tuesday, August 13, 2013
Sunday, April 7, 2013
Kaptenimyts kassile (?)
Tegelikult kysimust pole vaja esitada. Leidsin juba tykk aega tagasi juhuslikult netist tootja, kes neid teeb ja saab ka tellida postiga koju. NB! Körvalolev pilt on internetist, kahjuks lingi olen kaotanud, kui leian, lisan.
Meil ju paat on, kassile meeldib 'roolis olla' - miks ka mitte!
Aga ega tegelikult see vist välja ei kuku - ma usun, et vähemasti iga kass sellist lollitamist ei kannataks.
Suur kiusatus oleks Pandaga proovida...
Niisiis kordusetendus, pärit Fotosahtlist, kus postituse yletoomisega on möned taustad heledamaks jäänud, aga siiski kukkus "transport" paremini välja, kui mönikord, kus ma pole saanudki löplikult kujundust paika (Kött, kass! on hea näide).
Saturday, February 23, 2013
Kingitus Londonist

Londonist sai töesti yht teist kaasa toodud. Köige armsamad asjad olid kassiteemalised - seesama tootem-karp ja karbi sees on näha yks roosakas siidpaberis pakike.
See oli kohvikruus, täpselt samade piltidega, mis karbilgi. Oleks neid kruuse rohkemgi ostnud, aga poekeses oli järel ainult yks. Kohvikruus sai kingiks lähedasele inimesele, kelleta meil Pandat poleks. Tema julgustav söna, kannatlikkus ja organiseerimisvöime aitasid raskustest yle saada.
Kuid köige raskem ja tähtsam on muidugi see igapäevane töö, mida teevad vabatahtlikud Kassiabis ja teistes loomi aitavates organisatsioonides. Siin Rootsis yks inimene kirjutas, kuidas temagi läks sarnasesse kohta vabatahtlikuks ... ja tuli varsti ära. Syda ja hing ei pidanud vastu.
"Ma hakkasin inimesi vihkama", ytles ta. "Niipalju pole vöimalik nutta igapäev..."
Ka mina ei kannata vaadata ega lugeda inimeste julmusest loomade vastu, kohe hakkan vesistama. Töinan nagu laps ja midagi pole teha! Ja ma pole mingi örnahingeline, kel taskurätt kogu aeg varuks. Inimeste kannatused millegipärast mul sama reaktsiooni ei tekita.
Kui nyyd oma saba tösta, siis aasta peale Panda saabumist kestis igakuine pysiylekanne "Tervitustega Pandalt" ka Kassiabile. Summa polnud suur, aga ma kujutan ette, et mingi abi sellest oli. Igatahes esialgsed kulud, mida leitud kassi vaktsineerimine, arstiabi ja steriliseerimine jaoks alati vaja lähevad, peaksid natuke kaetud olema. Ehkki Kassiabil oleks hea meel ka siis, kui loom uue kodu saab, maksma ei peagi. Teadagi, värskel kassiomanikul tuleb kulusid niigi, millest ta varem polnud kuulnudki, eriti, kui kass peaks ravi vajama. Aga ka korralised vaktsineerimised ja ylevaatused on ka päris kallid, igatahes meie kandis.
Kuid jutt kandus Londoni suveniiridest liiga kaugele. Sellest ilusast karbist peaks tegelikult rohkem kirjutama, iga pildi ära pildistama ja luuleread yles tähendama ning ehk ka ära tölkima.
Kuid seda teine kord, väsimus tuli peale.
Arhiiv, 2009
Friday, February 22, 2013
Kas häbi ka on?!
Midagi arhiivist:

Kas loomad häbenevad? Mulle tundub, et koerad kyll. Ja kassid, kui nad on pahanduselt tabatud, on just täpselt selle pahanduselt-tabatu näoga, aga see vist pole häbenemine. Kassid on selleks liiga isekad, et pilk alla lyya. Lakuvad varastatud koore tilgakesi vurrudelt ja vahivad sind ylbe pilguga.
Panda yritab siin nina puhastada auto määrdeölist. Keelega ei ulatu sel korral ja ega ju see polnud pahandus ka. Auto alla oli vaja minna uusi löhnu revideerima.
Meigieemaldaja on ennegi abiks olnud, nii ka sel korral.. Pole mötet looma seebi, shampooni vöi kange tööriiete pesuvahendiga kiusata - niikuinii puhtaks ei saa. Aga Estée Lauder aitab kyll!
2008


Panda yritab siin nina puhastada auto määrdeölist. Keelega ei ulatu sel korral ja ega ju see polnud pahandus ka. Auto alla oli vaja minna uusi löhnu revideerima.
Meigieemaldaja on ennegi abiks olnud, nii ka sel korral.. Pole mötet looma seebi, shampooni vöi kange tööriiete pesuvahendiga kiusata - niikuinii puhtaks ei saa. Aga Estée Lauder aitab kyll!
2008
Thursday, February 21, 2013
2x kalendrikass
Tuesday, May 3, 2011
Kevadhooaeg algas!
Samal päeval sai kass esimese kevadise metsaskäigu. Oh seda jooksmist ja nuusutamist! Löpuks pyherdati ka kahtlaste olluste peal, millest viimane löhnapeibutis asus koduteel tolmusel maanteel , nii et ma ei loomale tykk aega ei tahtnud pai teha. Järgnevatel päevadel kadus see komme önneks ära.

Algas ka ju hiirejaht, me olime selle fakti talvega unustanud. Nyyd on meil selge, et pikasabalised hiired syyakse ära, aga lyhikesesabalised lihtsalt mängitakse surnuks. Mölemad variandid toimetatakse soovitatavalt tuppa...kui vähegi saab. Koos suure hiirega körgele hypata, et sahvri aknast sisse saada pole mingi probleem. Vahel laseme kassi pahaaimamatult hiirega sisse, ega ju hämaras ei näe, mis tal suus on. Kui ta just akna kaudu tulla ei taha, nagu yhel öhtul. Oleme ka aknast teda tuppa lasknud, see on nii lihtne, kui just seal lähedal tugitoolis istud. Aga paar päeva tagasi vahtis aknast sisse kassinägu, yyratusuur hiir hambus tolknemas. Meie tormasime hoopis sahvriakent sulgema ja loomulikult ei avanud ei ust ega akent. Tihti on vigastatud vöi uimaseks raputatud hiired tuppa saanud ja kuhugi ennast peitnud, yks suri mul töötoas ära, tuba haises nii, et kuu aega oli tunda, ehkki ma leidsin hiire ja pörandagi 10x puhtaks pesin. Kass isegi keeldus sinna ruumi kaua minemast.
Subscribe to:
Posts (Atom)