Rivis

Kassid rivis... kassid minu elus... see on raske teema. Panda laegas sai nime Panda järgi ja see oli kõige-kõige erilisem loom... kass kui personaalsus minu elus. Sellest kõigest saab lugeda päris algusest. Oli enne kasse ja on praegu, ehkki arvasin, et pärast Pandat ma kassi enam ei võta. Ega ma ei võtnudki, Latte tuli ise. Nime sai ta küll minult, kasuka (eriti ninaotsa) värvide järgi. Aga ta on siiani suht iseseisev tänavakass ja ei näita erilist tänulikkust minu panuse eest nii toidu kui sooja pesa näol. Kui võrrelda Pandaga - kes tuli ju ka tänavalt - siis on nad nagu öö ja päev. Panda tänulikkus ja truudus ületas kassidele iseloomulikud piirid. Aga mis enam sellest. Panda puhkab Lohusalus merekohina saatel igavestel jahimaadel. Või ma ei teagi... seal on urn tema tuhaga, see pole nagu päris. Ehk lendas tema hingeke kasside krematooriumis taevasse kohas, kus mind tema lähedal polnud. Urn oli mitu kuud mul toas, sest ma ei raatsinud oma sõbrast lahkuda...kuni mulle üks teadja soovitas ta ikkagi maha matta.
Latte hulgub mööda kuivi-kollakaid, põldmarjavõsaseid künkaid Portugalis, tuues kaasa väikseid okkaid ja ohakasarnaste taimede seemneid, mis ta karvadesse kogu aeg kinni jäävad. Ma täna temast rohkem ei räägi, homme võib ta olla läinud nagu minagi siit. Hetkel, sel pildil, leidis ta uue magamiskoha (neid vahetab ta tihti) minu jalanõude vahel...