Kass ja hiir

Meil on ysna mitmeid kassi-hiire lugusid ning see pole sugugi mitte köige värvikam ega parem teistest, lausa vastupidi. Aga see on köige värskem (juhtus eile), nii et sellest tasub jutuseeriat alustada kyll.

Köigepealty kuulsin alt korruselt Panda häält - kutsuvat, pehmet, madalahäälset kurr-i, mida ta kasutab ainult yhel juhul: hiirega tulles.
"Tulge vaadake, mis ma teile töin!"
Olin selle häälitsuse unustanud, sest suvest on ju nii kaua aega möödas. Aga kui alt korruselt spetsiifilist kolinat ja sahmerdamist hakkasin kuulma, tuli see köik kuidagi tuttav ette.
Kas töesti sai hiire?!
Siin on neid vähem, kui maal, kuid siiski möned käivad kirsipuu all linnutoidu pudemeid söömas.

Hiireke oli suus kandmisest ning hirmust kange ja ei liikunud eriti. Panda ootas kannatlikult, et saaks edasi mängida. Oli näha, et kass oli kaotanud esialgse huvi oma mänguasja vastu ja arvas, et nyyd on minu kord.
Kartsin, et hiir saab jooksu ja sureb hirmust ja raputamisest ära (sedagi on juhtunud) ja kui ma seda väikest olendit ei leia, läheb see kusagil varjatud kohas haisema. Ykskord oli ka siin majas see lugu, maal on muidugi rohkem juhtunud. Otsisin köik nurgatagused läbi, nihutasin mööblit - no ei ole, aga laibalöhna tuba täis. Löpuks leidsin päris käidavast kohast mahakukkunud kilekoti alt. Hea, et peale ei astunud. Uskumatult hullu haisu vöib yks väike hiirelaip tekitada ja see ei lähe toast kaua aega välja. Päevi, kui mitte nädalaid. Isegi kass ei taha sellesse ruumi enam tykk aega tulla.

Hakkasin seega ise hiirt pyydma. See jooksis nagu segane yle mu susside ja mina huilgasin veduri moodi - ehkki ma ju hiiri ei karda. Panda köndis (jah, isegi mitte ei jooksnud) hiirel kannul, laisalt käpaga udides.

Kapi alla, laua alla...löpuks esikukappi. See aga on täis kotte, karpe ja muid asju. Tömbasin lykandukse kinni ja mötlesin, et las hiir rahuneb, tuleb ise välja, ma ei hakka ometi nii suures riidekapis väikse hiire pärast puhastust tegema.
Aga ei tulnud ta yhtegi, ehki prao vahel oli hiire jaoks piisavalt ruumi. Pealelöunal tuli J koju, sai hiire kapist kätte (muidugi töstis sealt hulga asju välja ja mul ikkagi koristamist kyllaga).
Hiir lennutati tagauksest lume peale. Seal veidi möelnud, vudis see möne minuti pärast minema ja rohkem kass teda kätte ei saanud. On juhtunud ka nii, et viskame hiire välja ja pilgu aja pärast on kass sellega tagasi...