Lights, camera, action!

poolsaare kass

Saared ja poolsaared on imelised kohad, vöiks öelda, et lausa völutud kohad. Kunagi ei tea, kas satud yrgmetsa, maalilisele rannale vöi körkja-ja adruvallide vahele, sumpad söredas liivas, libised kividel, vöi jalutad kindlal pinnal samblaselt pehmel lagendikul mändide ja kibuvitsade vahel vöi hoopis avaral liivarannal...
Väike loom leiab mönusaid koopaid rannamändide juurte vahel ja mahakukkunud tyvesid turnimiseks vöi kyynte teritamiseks. Vahel juhtub ka hirmuhetki ja siis saab kassist poolteistkorda suurem kass...
Aga peale köiki käike, varitsemist, nuuskimist, väikseid ehmatusi ja uudishimu rahuldamist on vaja öhtul koju minna. See on kogu loo köige raskem osa. Mitte sellepärast, et kuidagi ei tahaks minna, vaid sellepärast, et enam ei jöua, lootusetu väsimus tuleb peale. Aegluubis, vahetevahel kylili visates, uuesti kymmekond sammu tehes, maha jäädes ja siis kaeblikult krou-krou tehes kulgeb teekond maja poole. Selja taha jääb kauge meremyha, mis kostub avamerelt; lainete lobisemine lähimas lahesopis ning loojuv päike.

See on yks pikimaid pildilugusid Panda Laekas ja läheb siit edasi...

Panda kibuvitsavösas