Eks see asjaolu, et ma Pandat Valentinipäeva e-kaardi modelliks kasutasin (Paint'is tema ymber sydamekesi lendama pannes, mis pole ju yldse minu moodi) romantiseeris ka John'i mötteid sedavörd, et ta ilmus poolest tööpäevast koju kenasti tsellofaani pakitud uhke punase roosiga, mis oli kokku pöimitud sellesama puutiku kyljes oleva punase sydamekesega ...oh, mehed, mehed!
Lisaks oli veel sydamekujuline karbike suuri maasikaid.
Jooksin kyynelakki rikkudes seda varase tulija paduromantilist kingitust vastu vötma, ise kohtlaselt naeratades.
Olen ju aastaid seda karvast ja roosat tilu-lilu päeva iroonilise muigega körvalt vaadanud ja sel puhul midagi naljakat vöi lausa ebakohast söpradele saatnud.
Aga mida yks kassike vöib yhes kalestunud hinges korda saata :)! Nyyd ma olin provotseerinud vist oma (mitte eriti pika-ajalise) Söbrapäeva traditsiooni raames köige naljakama lillekompositsiooni endale kingiks. Mind on varemgi lillekimbuga meeles peetud, aga sellist atribuutikat pole kyll keegi toonud...
Eile vaatasin, et suur ja uhke roos juba närbub ning mingi turgutamine teda ei aita - mis on vana, see on vana. Eks need kingituskimbud ole sellised kahtlased asjad - päevi varem ostubuumiks valmis nikerdatud.
Kuid sydamekese ja takjapaela yhendus oli kassile väga huvipakkuv. Sealt see idee siis tuligi loomale mänguasjaks ymber vormistada. John vaatas taaskasutust esialgu yllatunult, aga leidis samuti, et kui kassile meeldib, siis on igati OK.
Nagu te olete aru saanud, on kass muutunud VIP -ks ja protsess aina syveneb.
